LOVE attack in Bali

November 15, 2011

LOVE attack in Bali

Beniga saime tuttavaks Surfers baaris Kutas ja tema ja ta reisikaaslastega läksin Gili Trawanganile oktoobris. Kuna armastus jäi õhku siis pidime uuesti kohtuma. Hehe. Kuna tema töö tõttu ei saanud Balile tulla siis pidin ma nädalaks Austraaliasse minema novembri lõpus. Mul aga see Austraalia viisa saamine ja Indoneesa viisa pikendamine natuke keerukas protsess aga siiski langetasin otsuse saatusele käe anda ja proovida mis sest kõigest saab. Tulin ma ju Balile tegelikult ennast leidma, ühest armastusest üle saama ja endaga tegelema, aga nagu Katrina ütleski siis kuidas ma saan vastu võidelda armastuse rünnakule sellises paradiisis. Imeline! Ja muide Austraalia turisti viisa (elektrooniline) sain poole päevaga! Ja Austraaliasse lähen endiselt - 23.11-1.12. Toon päkapikud Balile!

Igatahes pidevalt kui skypes jutustasime siis Ben ütles I'll see you before you know it ehk ma näen sind varem kui sa arvatagi oskad. Mis ma ikka oskasin teha kui ainult mühatada - mhm :) novembri lõpus ju alles. Nüüd 10. novembri varahommikul ärkan mina üles selle peale, et keegi tuleb mu tuppa. Lühinägelik nagu ma olen pluss hommikuti uimane ka ja ega ma siis ei saanud kohe aru, kuni lõpuks jõudis kohale - see oli Ben! Kell 7 varahommikul lihtsalt oli meie värav ja juhuslikult ka välisuks ööseks lahti jäänud ja armastus lihtsalt jalutas tuppa. He-he. Pool tundi läks mul aega, et aru saada, et see polegi unenägu vaid päris elu. Hull mees, lendab mingi hullu eestlanna pärast teiselt kontinedilt ainult neljaks vabaks päevaks külla. Vot see on mees! :)

Igatahes taaskord avastasime Lõuna-Balit, mängisime piljardit meie linna kohalikus pubis, kogesime 5 eurost Bali massaaži (mis oli imeline), pidutsesime Kutas ja tegime neid ilusaid romantilisi jalutuskäike päikeseloojangusse.

Vahepalaks, et nüüd esmaspäeval täitus meie rollerirendi esimene kuu. Oleme päris tublid olnud ja selles vahvas liikluskorralduses ellu jäänud. Ka Imareisi meremehed käisid Balil ja kirjeldasid seda liiklust siin - http://www.ilmareis.ee/2011/11/10/bali/ - täpselt selline ta ongi. Ja kujutage nüüd väikest Hellut sinna keskele oma Scooby Doo kiivriga. Aga see liiklus on kuidagi meeldiv, kuidagi ohutum tunne on kui Eestis. Keegi ei näita kellelegi keskmist sõrme (vähemalt me pole näinud) ja kui keegi komberdab tee peal ees (kuked, kanad, tseremoonialised, jalgratturid oma kaubandusega jne) siis lahkelt antakse teed ja oodatakse rahulikult kuni igaüks oma teeületuse/parkimise lõpetab.

Eelmisel esmaspäeval tähistasime oma palga(stipendiumi)päeva Pizza Hutis - oh seda rõõmu lääne toidust! Inimene ikka oskab asju/hetki väärtustada siis kui pole midagi igapäevast ammu maitsta saanud või kogenud. Vaja kogeda ikka ekstreemsusi, et osata väärtustada maitsetut kraanivett, sooja dušši, terveid kõnniteid, kuhu pole võimalik sisse kukkuda kogu pikkuses, värskemat õhku liikluses, prügisorteerimist, teeviitasid, teejooni, wc potti, kraanikaussi koos peegliga jne

Lõuna-Bali

Vaade Padang-Padang rannale, päikeselise ilmaga seekord.

Lõunasse sõites pole vaja Ubudi või Tabanani ahviparkide eest maksta, ahvid liiguvad siin ranna ääres kaljudel täitsa vabalt, täiesti inimeste kõrval. No problemo banana!

Fanta on loomulikult klaaspudelis. Taara eest raha ei saa :(

Kohalikud memmed jutuhoos seal samas rannas. Nagu näha siis nurgatagused on prügised ja sealsamas kõrval on imeline helesinine laguun ja valge liiv. Uskumatu kooslus.