Mt Ben Lomond (1748m)

8.novembril otsustasime vallutada Ben Lomondi mäe. Esimest korda katsetasin seda koos Niki ja Felixiga, kellega jõudsime ca poolele maale.

Queenstownist Skyline gondolani läksime koos Risaga (hääldus: Lisa), ta on mu jaapanlannast töökaaslane Britannia restoranis. Kuna Risa füüsiline vorm ei ole nii hea kui meil (mitte, et me mingid sportlased oleks), siis otsustas ta ainult esimese osa meiega teha. Retk gondolani on väga järsk ja raske, ca 1h.

Skyline gondolast on endiselt imeline vaade Queenstownile. Muidugi vedas meil ka ilmaga, terve päeva päike paistis ja taevas oli selge. Konkreetselt nägime mägede taha.

Ikka edasi ja edasi, ei sammukestki tagasi. See lumine tipp seal taamal ongi Ben Lomond.

Ben seal üritab kreeka pähkleid omavahel purustada. Keegi tore ja hea oli mäe sadulasse (?) (ingl k saddle) pargipingi toonud. Sealt avanes imeline vaade teisele poole mäge. Mäe sadulast oli ca tund aega veel tipuni. Viimane järsk tõus.

Nii ilus oli.

Seal all paistab Moke järv, mille kindlasti suvepoole järgi proovime.

Mäe tipu poole minnes leidus lausa lund!

Tipus. We did it!

Nii kihvt oli. Selle kivi taga oli kohutavalt järsk mäesein, parem ära vaatagi!  Viimane lõpp oli ikka täitsa raske, sõnu ei olnud jagadagi, mõlemad kuulasime oma ipod-st muusikat ja haarasime kividest kinni, et mitte rajalt kõrvale libastuda. Lume ja jääga võib seal ikka väga ohtlik olla.

Pidu! Tipus veetsime oma tunnikese aega, sõime tuunikala võileibu ja nautsime maailma vaikust ja taastusime. Allaminekul olime kohe nii energiat täis, et ei teadnudki mis ära teha.

Ikka igal pool peab selle handstandi ära tegema :)

Ilus, ilus see kõik on minu!

Endiselt energiat jagus.