Minu Eesti..

Ma olen juba kaks kuud kodus olnud. Päris kummaline. Emotsioonid on nii seinast seina, ühtepidi on väga väga mõnus oma peret ja sõpru näha ja Eestimaa pikki valgeid öid nautida ja teisalt on nii palju negatiivset ja stressi ja "naabrist parem" võistlust jms. Uus-Meremaa peale mõtlen ikka väga väga tihti, just see elu rahulikkus ja inimeste sõbralikkus on see, millest puudust tunnen. Ja kindlasti tunnen ka Benist puudust. 

Eestimaa on ikka ka omas ilus üks parimaid.

Minu tegevused kronoloogilises järjekorras.

Sadamas ootasid mind piibelehtedega Gertu ja kallis issi. Nii isa kui Heliga kohtumine oli ikka rõõmupisarate saatel. Pere on elus ikka kõige tähtsam :) Muidugi koju saabudes pandi mind kohe tööle. 

Värvisime ja tapeetisime elutuoa seinad.

Meie maakodu

Peamaja eest ja tagant

Saunamaja, tiik ja väli WC

Ilusad värvid!

Isa niidab muru, seda siin ikka jätkub :)

Sirel on ikk selline suvealguse lõhnapomm!

Lemmik raamatulugemiskoht.

Tallihoone ja üks paljudest hobustest

Timmu - kõige suurem hiirepüüdja!

Juunikuu esimestel päevadel õnnestus mul enamike vanade töötajatega ka kokku saada - tähistasime Kadri sünnipäeva ja käisime Viikinge külas.

Viskasime kirvest ja lasime noolt.

Peale seda läksime Signe juurde, kus maitsesime meeletult head koduveini ja istusime nende naabrite pool hommikutundideni.

Kerge pohmelliga läksime hommikul vanakooli burksi Keilasse sööma :)

Tallinnasse tagasijõudes sain kokku Heli ja ta noormehega ja käisime lennusadamat uudistamas.

Happy days! Pildid on muidugi vinge kvaliteediga, sest need on telefoniga tehtud aga emotsioon loeb :) 

 Perepilt

Issi oli meil selle aasta kõige tublim ja lõpetas Sisekaitseakadeemia. Silver oma telefoni kaameraga on ikka kõige parem fotograaf ja oskas meid kõiki naerma panna :)

Poseerin võõra varaga :)

Oh kõiki neid ilusaid lilli ja autasusid :)

Ah, ja juunikuus käisin veel Liisi ja ta perega Tallinna uues renoveeritud teletornis ja näe kohe leidsin üles kaugel Wellington on :)