Costa Rica vol 3

December 07, 2017

Costa Rica vol 3

Peale Monteverde piirkonna külastust võtsime sihi lõunasse Manuel Antonio ja Corcovado rahvusparkide poole.

Manuel Antonio on siis see punane täheke ja kui terav silm allapoole vaatab, siis leiab ehk Drake Bay, kus asub Corcovado.

Minibussiga võttis Monteverdest Manuel Antoniosse minek u 5-6h aega. Teel oli peatus krokodillisilla juures.

Yuk yuk yuk, nagu puuhalud vees ja liiva peal

Selline oli üks meie hostelitest.

Manuel Antonio

Manuel Antonio rahuspark on üks Costa Rica väiksemaid ent üks populaarsemaid. Parki ümbritsevad imeilusad valge liivaga rannad.

Valge näoga ahve on väga palju selles pargis. Nad on suht tolerantsed inimeste suhtes, küll aga tunnevad hästi banaani lõhna. Beni seljakotis oli banaan kilekotis, mida üks ahvipoiss üritas ta kotist välja saada. Luku avamine on neil imeselge. Õnneks on selles pargis mitu pargitöötajat, kes hoiatavad inimesi ja paluvad neil toitu mujal süüa jne. Pean mainima, et Bali ahvid olid palju ulakamad ja pargi sissepääsus sai lausa neile pähkleid ja banaane söötmiseks osta. Nii neist inimesed saavadki.

Manuel Antonio rahvuspargis nägime peale valge näoga ahvide (white faced capuchin), orav-ahve (squirrel monkey), ühte magavat laisklooma, värvilisi krabisid, väga sõbralikku kitse, hiiglaslikke sisalikke ja muidugi värvilisi linde.

Manuel Antonto rahvuspargi lähedal on tuhanded veepudelimüüjad, suveniiripoed, hotellid ja restoranid ning üks kaunis pikk rand.

Kaunis päikeseloojang

Osa poolsaar

Osa poolsaar on Costa Rica kõige “metsikum” piirkond, kuna see on suurematest linnandest niivõrd eraldatud. Seal asub Corcovado rahvuspark, mis on National Graphicu andmeil maailma mitmekesiseim järelejäänud rahvuspark. Üks ägedamaid viise Corcovadole ligi pääsemiseks on veetakso. See väljus Sierpe nimelisest külast. Mööda krokodille täis jõge, läbi mangroovimetsa, mööda merd Drake lahte.

Paadisõit läbi mangroovimetsa oli minu Costa Rica reisi üks ägedamaid kogemusi. Konkreetselt mõlemal pool oli meil ainult meeter ruumi ja siis algasidki suured puujuured, mis saavad kasvada nii vee all kui ka vee peal. Ulme. Vinge.

Drake lahe saabumisterminal

Saabudes ei näinud me ühtegi krokodilli meres, küll aga mangroovijõe alguses. Äramineku päevale eelneval päeval sadas kõvasti vihma ja varahommikul nägime kõik ühte krokodilli vees ujumas. Meist umbes 100m kaugusel. Jõhker. Ja ikkagi niimoodi pahkluudd vees läksime paadi peale. Lihtsalt umbusaldades kohalikke. Miks ka mitte.

Osa poolsaar on väga ilus, kohe väga ilus ja metsik. Iga päev nägime suuri punaseid papagoisid (scarlet macaw), kes teevad nii palju lärmi, et võimatu on neid mitte märgata. Me Beniga Corcovado rahvusparki ei läinudki, kuna see oli min $90 per nägu ja kohustuslik giidiga. Ainus loom, keda me veel näinud ei olnud ja keda seal näha sai, oli tapiir. Selle asemel uudistasime ise erinevaid matkaradu.

Matkarajal kohtasime üht ülisõbralikku koerakutsikat. Ta oli kohe nii nii nummi ja väga raske oli teda meiega mitte kaasa võtta. Pidime kiiresti sääred tegema, et ta meid ei jälitaks.

Metsikud rannad, metsikud lilled, imelised vaated. See ongi Costa Rica.

Imepisike nahkhiir, kes igal õhtul meie toidulaua kohal peatus.

Meie ööbisime Drake Bay Backpacker-s, mis oli super. Kahjuks päris kaugel lähimast külast aga see-eest ümbritsetud metsiku loodusega. Seal lähedal oli jõgi, millel nägime korduvalt Jesus Christ Lizard-t. See on selline imeloom, mis suudab vee peal väga kiiresti liikuda.