Ubudi ahvipark ja Kintamani küla

Manna ja Raimoga, kes on siis Austraaliast teel kodumaale (läbi väikse puhkuse Balil ja Tais), käisime Ubudi ahvipargis. Samas ahvipargis käis Matvere või Tätte või mõlemad paar nädalat tagasi oma ümbermaailmareisi ajal ja samadest ahvidest on neil videod ja pildid kodukal üleval (www.ilmareis.ee).

Ahve on seal palju. Nad on ka päris ulakad – varastavad turistide päikeseprille, fotokaid, mütse. Näiteks Mannal õnnestus oma plätust ühes teises templis, kus olid ka ahvid, ilma jääda. Ha-ha. Ja muidugi terve  ahvipere pidi ühe ampsu plätust saama.  

Päris hästi poseerivad.

 Samas ahvipargis oli ka nurgake kitsedele ja põtradele. Ega nende tingimused seal trellide taga ja mudase „värske“ veega küll kiita ei olnud. Eestis on neil ikka luksus elada vabas looduses.

Kahjuks see parajalt paks ahvionu ei tahtnud Manna ja Raimoga koos üldse poseerida.

Ubudist edasi kihutasime rolleritega põhja poole vulkaani vaatama Kintamani külla. Gunung Batur on 1717 meetri kõrgune. Mis te arvates, kas seal oli sama soe kui all lõunas? Loomulikult mitte, ja loomulikult olime meie lühikeste riietega. Prr, mis jahedus! Kuidas te seal Eestis praegu üldse vastu peate? Gunung Batur purskas viimati 2000. aastal.

Tavaline külavahetee

Vulkaani tipp oli pilvede poolt hõivatud.

Sattusime suht udusel/pilvisel päeval aga seda vaatepilti ei saagi sõnadega edasi anda. Sõidad tundmatuid teid mööda ja järsku vaatad tõtt sellise vulkaani ja järvega. Wow!

Ja eile oli eriti selge päev Sanuri rannas ja selgus, et sealt avaneb päris hea vaade ühele teisele Bali vulkaanile – Gunung Agung, mis on 3142 meetri kõrgune.