IKIP Saraswati Tabanan - meie kool
Kool hõlmab nii algkooli, põhikooli, keskkooli kui ka ülikooli. Kuna ruum on piiritletud, siis toimub õpe vahetusteti. Kõige vanemad õpivad õhtuti.
Meie tunnid on esmaspäeviti, teisipäeviti ja kolmapäeviti 15.00st 17.00ni (60 minutit loeng ja kaks erinevat ainet). Meie ained on kultuur, lugemine, kuulamine, kirjutamine ja rääkimine. Kõige efektiivsemad tunnid on kolmapäeviti, sest õpetaja oskab inglise keelt ja on ette valmistanud lausa slide show. Teistes tundides me ei õpi suurt midagi veel, kuna õpetajad ei räägi inglise keelt ja meie oska indoneesia keelt. Vahel algab tund sellega, et meilt küsitakse, mida me täna teha soovime. Tunnid ei ole ette valmistatud ega üldse võrreldavad Euroopa koolisüseemiga. Seega ei ole minu keeleõpe intensiivne (vähemalt koolis mitte). Õpime tänavalt ja ühe inglise-indoneesia õpiku järgi (kusjuures õpik on kopeeritud lehtedega mitte päris õpik). Jakartas saime ka ühe märkmiku ja pastaka. Mis siis enamat vajagi keeleõppeks? :) Kuna Bali on sügavalt hinduistlik, siis paar korda nädalas toimuvad erinevad tseremooniad ja iga nädal jääb mõni koolipäev ära.
Kolmapäeva õpetaja I Gusti Made Oka Dwipayana - tema hüüdnimi on Oka.
Kohusetundlikud õpilased. Tegelikult on meie rahvusvahelisel kursusel 18 õpilast, kuna aga tunnid on nagu nad on siis heal juhul käib tundides korraga 5-6 õpilast. Nimed pannakse küll kirja aga varasematel aastatel pole väidetavalt keegi stipendiumist ilma jäänud põhjuseta puudumise tõttu.
Kolmapäeva teine õpetaja ja meie liider/programmi kontaktisik Pak Nyoman. Ta soperdab natuke inglise keelt.
Kuigi stipendiumi programm on üks ja see sama "Darmasiswa", on meie õpe ülikooliti väga erinev. Mõned käivad koolis esmaspäevast reedeni 4h päevas ja teevad koduseid ülesandeid, mõnedel ei ilmu professoridki loengusse jne. Seega kui tahad ikka korraliku haridust, siis tasub kandideerida piirkonna parimasse ülikooli, iseasi kas koha saad.
Aga Helen, huvitav oleks teada, kuidas siis PISA 2009 uuringute järgi just Aasia riikide 15.aastased lapsed olid teistest Euroopa riikide laste teadmiste (loodusteadused ja matemaatika ning funktsionaalne lugemine) poolest ees. Loe lisaks http://www.ekk.edu.ee/114847
ReplyDelete