Nädalavahetused Wellingtonis

Seekord käisime Krisli ja Timiga ühes oma lemmikkohas mere ääres – Red Rocks.

Sealt leian alati paua merekarpe ja vesi on selgemast selgem.

Meritäht

Tim ja Krisli

Carlucciland

See on selline imelik koht, kus üks tüüp on igasugust tänavalt ja merest leitavat kola kokku kogunud ja siis neist midagi meisterdanud või kokku keevitanud. Seal on ka minigolfi rada, üks mäng on aga 12 dollarit nägu ja me otsustasime selle ära jätta ja minna hoopis linna piljardit mängima ja India toitu sööma. Eelneval päeval käisime päris pikalt pubitamas ja jälgisime kiirabi tegevust kesklinnas ja kummalisi kaameramehi nende ümber a’la Kanal 2 reporterid. Nalja kui palju.

Minu tööpäevad Trade Kitchen-i kohvik-restorani hommikuses vahetuses algavad kell 7. Beni töö algab ka kell 7 ja ta viskab mind tavaliselt 10min enne mu töö juurde ja ma sealt jalutan üle tee mere äärde ja jälgin päikesetõusu algust.

Päikesetõusudes on midagi erilist. Karge värskus!

Laupäeviti on Te Papa suure muuseumi taga parkimisplatsil köögiviljade ja toiduturg.

Sealt saab osta nii otse paadilt värsket kala kui ka ungaripärast chimney-cake-i. See oli nii hea ja värskelt soe, et viis keele alla. Ma polnud sellest varem kuulnudki kuigi Inglismaal elasin kahe ungari tüdrukuga iga päev nokkapidi koos.

Wellingtoni boheemlaslikud tänavakohvikud ei vea iial alt..