Palawan, Filipiinid

Viimased 10 päeva veetsime Palawani saarel. Kogu saar on väga ilusa loodusega ja UNESCO maailmapärand.

Saabumine Puerto Princessa lennujaama.

Kõikides Aasia lennujaamades, kus siiani viibinud olen, liiguvad inimesed vabalt lennukite vahel ringi, ei mingeid jalakäijate tunneleid.

Samal ajal kui Xavier-i ja Natashat järgmiselt lennult ootasime tahtsid kohalikud sõjaväelased blondi eestlannaga muidugi pilti teha.

Palawani suurimas linnas Puerto Princessas ööbisime ühe öö mõnusas Dallas In majutuskohas ja sebisime hommikul omale maa-aluse jõe piletid. Kuigi maa-alune jõgi, mis on üks 7st maailmaimest, asub paaritunni sõidu kaugusel Sabangis, pidime pileti ostma Puerto Princessast. Kuigi nii internetis kui piletikontoris on märkus, et kõik maikuu tuurid on välja müüdud, väljastatakse turistidele ikkagi maa-aluse jõe külastamise lubasid. Turistidelt raha ju vaja teenida. Piletid saime 27ndaks maiks, selle alusel valisime suuna põhja-Palawanile ja tagasiteel Puertosse läksime Sabangi, mis on siis lähim linn maa-alusele jõele.

Põhja-Palawanil asub El Nido linn, mis on siis alguspunktiks lähedalasuvate imeliste saarte külastamiseks (eesti keeles ei ole kahjuks head väljendit island-hopping-le) - Bacuit saarestik. Meie ööbisime Corong -Corong külas, mis on tiba soodsam kui El Nido aga aind 10min tricyle sõidu kaugusel.

Lõuna rannabaaris ja fantastilised vaated lahele. Vihma tulek.

See poiss tuli meie bangalo juurde kala müüma, üks selline kotitäis maksis 50 peesot, mis on ca 1 euro. Perenaise poolt kalade küpsetamine maksis sama palju. Jam-jam!

Praying mantis ehk palvetaja ritsikas

Kui troopilises kliimas jäävad toidujäätmed vms paariks minutiks järelvalveta, siis on näljased putukad kohe kohal.

Ilus päikeseloojang