Tanah Lot ja Kuta

Hei :)

Viimase kahe päeva jooksul oleme Lõuna-Balit avastanud. 

Käisime ühe kuulsama templi juures - Tanah Lot. See on omapärane, sest sinna saab ainult läbi vee - sõna otseses mõttes. Kui on mõõnaperiood siis võib jalg isegi kuivaks jääda. Tempel on ehitatud ühe kivikamaka otsa.

Lisaks erilisele templile on seal väga super vaade. Kuna templi juures oli meeletult mõnusad lained mõtlesime poolakaga, et lähme otsime rahuliku koha, kus saame varbad vette pista. Ranniku äärt mööda jalutades avastasime end juhuslikult mingi 5* golf resorti territooriumilt. Loomulikult proovisime merevee temperatuuri ja kontrollisime laineid - vesi soolane ja jahutav (ca 17-18 kraadi). Kuna häda ei anna häbeneda, siis külastasime ka luksusliku resorti tualettruumi ja jalutasime enesekindlalt golfiväljakute ääres nagu õiged ärikad (loe: hotellielanikud) ikka.

Seal ma kohtasingi seda pilti nendest paradiisiajakirjadest, kus ranna ääres saad mõnuleda bungalows ja nautida meeldivat masaazi. Nagu näha siis lained olid ka ilusad. 

Tagasi oma külla konkreetselt hääletasime, kuna meie algne sõit sinna kujunes kallimaks kui arvasime. Meid võttis peale üks kohalik koos oma abikaasaga. Selgus, et tüüp oli sama hotelli töötaja ja ta pidi end puruks naerma kui kuulis, kuidas me hotelli territooriumil ringi jalutasime ja tualetti külastasime ja meid väga meeldivalt tervitati ja küsiti, kuidas ka puhkus möödub :) Pagana pätid need ida-eurooplased ikka küll. Igatahes nädal selles kohas maksab umbes 7 000 000 ruupiat ehk  700 eurot.

Selle nädalavahetuse veetsime Kuta linnas - see on Bali turismimeka. Meeletult austraallasi, inglasi ja kõiki muid rahvusi sekka. Tänu Soome tüdrukule Saarale, kes on siin käinud regulaarselt juba paar aastat, saime toa kolmele suhteliselt odavalt - 160 000 ruupiat ehk 16 eurot (koos hommikusöögiga). Seal sain tunda üle pika aja seda lääne kultuuri luksust, kus on võimalik end pesta jooksva vee all ja hommikuti hambaid pesta kraanikausi ääres :) Veab teil seal Euroopas!  Üks asi, millega ma siin ära pole harjunud on see, et inimesed magavad ilma tekita (kerge linata), kuna temperatuur on ka öösel suht kõrge. Kõikides hotellitubades on konditsioneer või massiivsed puhurid seega liiga palav ei ole. Hotellitoas ongi voodil ainult lina ja padjad. Mul on aga vaja end kuhugi sisse mässida ja mõnuleda ju, vastasel juhul on mul lihtsalt unehäired - külmavärinad. Aga nagu öeldakse inimene harjub kõigega.

See on siis Kuta beach

"Tourist attraction" - minu jaoks siiski hobuste piinamine. Nagu näha taustal, siis Balil on ka Hard Rock Cafe nagu mujal suuremates linnades.

Jalgpall ja võrkpall Indoneesia moodi. Võrkpalli võrku on näha aga ärge küsige, kus need jalka väravad on. Teravam silm võib märgata mõnda puutoigast - see on üks väravapostidest.

Minu esimene Indoneesia päikeseloojang mere ääres. Ilus :)

 Sealsamas kivide peal, kus meie päikeseloojangut ja külma õlut nautisime (Bintang - 300ml ca 15 000 ruupiat ehk natuke üle euro. Muide päris hea!), püüdsid kohalikud kivide vahelt krabisid.

Õhtuti avastasime Kuta kohalikku ööelu. Meeletult igasuguseid klubisid, pubisid, baare, restorane. Enamikes elava muusikaga kohtades mängivad kohalikud inglise või ameerika popmuusikat - väga tavaline, et 20-30aastased Indoneesia noormehed mängivad bändiga Adele "Someone like you" ja loomulikult meesoost laulja laulab naiseliku häälega laulusõnu. 

Homme on esimene koolipäev. Koolis ei tohi kanda miniseelikut ega lühikesi pükse, sandaale ega pluuse, mis ei kata naistel õlgu. Muidu on suhteliselt vaba rõivastus, ainult algkool ja põhikool kannab koolivormi.

Umbes nädala pärast hakkan koos elama sama poolaka Igaga, soomlase Saara ja mehhiklase Taniaga. Ärge siis imestage kui ma koju tulles hakkan rääkima eesti-inglise-soome-poola-hispaania segakeelt :)

Adios, mi amigos!