Boracay, Filipiinid

Filipiinide viisa antakse tasuta 21-ks päevaks. Enne Filipiinidele minekut polnud meil õrna aimugi, kuhu minna sellise piiratud aja jooksul. Tahtsime näha võimalikult palju. Õnneks kohtasime Perhentian saarel mõnda prantslast, üks oli just sukeldusmisreisilt Filipiniididelt tulnud ja teine paar oli 3 nädalaga põhimõtteliselt suurematele Filipiinide saartele ringi peale teinud.

Filipiinid on endine Hispaania koloonia, väga palju kohanimesid on hispaaniapärased ja enamik inimesi mõistab nii üht koma teist hispaania keelest. Lisaks valdab enamik elanikkond väga hästi inglise keelt.

AirAsia odavlend lennutas meid Clarki, mis asub ca 70 km kaugusel pealinnast Manilast (kuhu me küll jalga ei tõstnud). Clarkist võtsime lennu Kalibole ja 3 nädala marsruudi alguseks valisime maailmakuulsa Boracay. Kalibolt paaritunni bussireis Caticlani, pool tundi paadiga ja kohal me olimegi.

BORACAY

Oh jeerum kui ilusad rannad, oh jeerum kui palju baare, poode, restorane, tänavakauplejaid jms. Paradiisisaar on rikutud turismi poolt. Aga midagi ilusat on ka. Turismihulluse tõttu on väga raske odavat ööbimist leida. Sadamas tuli meie juurde üks kohalik ja hakkas majutust soovitama, noh nagu ikka väiksemate saarte puhul – kõik tahavad oma majutusasutusele vast saabunud kliente meelitada.  Selgus aga, et Boracay piirkonna valitsus palkab töötajad, kes aitavad ilma hotelli broneeringuta külalistel majutust leida. Tüüp sõitis meie tricycle-ga (selline motika külge monteeritud metallkast ühe lisarattaga ja sõidukile mahub enam-vähem mugavalt 4 inimest)  kaasa ja kauples meile erinevates kohtades odavat hinda pluss maksis veel oma osa tricycle sõidu eest.

Boracay imeilusad rannad

Imelised liivaskulptuurid. Päikeseloojangu ajal valmistavad väikesed lapsed selliseid iludusi, mõned ka kerjavad raha selle pildistamise eest.

Huvitav restoran rannas.

Rohevetikas vohas Boracay white beach rannas seoses vihmahooaja saabumise tõttu. Ujumast aga see ei takistanud.

Esimene San Miguel õlu J

White beach on 5km pikk ja kogu aeg ülerahvastatud. Põhiliselt aasia turiste täis, rikkad hiinlased ja korealased ongi majutuskohtade hinnad lakke ajanud.

Kaunite kuurortide vahel on kohalikud hütid.

Targad ilusad tüdrukud, kes laulsid meile. Laulust on mul video, mis jõuab neti avarustesse tõenäoliselt Uus-Meremaalt.

Tüdrukud suplesid ja tõid meile millimallika.

Ja hiljem tahtsid hirmsasti teada, mis mängud mul arvutis on. Kahjuks peale solitaire-i ja minesweeper-i seal midagi huvitavamat ei ole. Aga paint-s meeldis neile ka joonistada J

Õhtuti oli erinevate rannabaaride ees väiksemad tule- ja lasershowd, lisaks võrkpallimängud. Väga chill. Pubid-klubid – üks suur peosaar. Saarel on ka väga kihvte kallimaid kuurorte, mis on ehitatud koobaste vahele - Boracay west cove (http://www.boracaywestcove.com) ja spider house (http://spiderhouseresort.com). Kihvt värk J