Perhentian saared, Malaisia
Kuala Lumpurisse jõudes otsisime
üles Putra bussiterminali ja soetasime piletid ööbussiks Kuala Besutisse, et
siis sealt kiirpaadiga Perhentian saartele jõuda. Kuna olime eelnevad 72h
rongis või lennujaamas viibinud, otsisime Putra bussiterminali juurest ühe
hosteli päevaks, magasime
horistontaalasendis 4-5h. Malaisia bussid – wau, mis mugavus! Konditsioneer,
mõlemal toolil pehmed käetoed, jalatoed ja peatugi! Kuala Besutisse jõudsime
kell 5 hommikul ja pidime 2h ootama esimese kiirpaadi väljumiseni.
Perhentiani
saared koosnevad kahest saarest – Perhentian Kecil ja Perhentian Besar (ehk
tõlkes väike ja suur). Õnneks malaisia ja indoneesia keel on väga sarnased.
Meie suundusime väiksele saarele ja kuulsale Long Beach-le. Kiirpaat sõidab
küll Long Beach-le aga kuna kaldal on madal vesi, siis kõik reisijad peavad
eraldi „veetakso“ võtma ja kaldale sõitma 2 ringgiti eest. Majutuse leidmine oli
küllaltki keerukas. Check-out on enamikes bangalodes kell 12, meie aga
saabusime 9 ajal, pidime 4 tundi ootama tubade vabanemiseni. Ja Malaisia on
tunduvalt kallim kui Indoneesia, viimases saab värske mangomahla 5 000 ruupiaga
(ehk 0,50 eurosenti) aga Perhentian saarel maksab see 10 ringgitit ehk
30 000 ruupiat (ehk 3 eurot). Toa eest maksime siiani pea kõigi aegade
rohkem - 80 ringgiti (ehk 240 000 ruupiat ehk 24 eurot) ja tuba polnud
võrreldavgi selllega, mis Indoneesias selle raha eest saaks. Siiski otsustasime
jääda ja veetsime nädala järjekordsel paradiisisaarel.
Moonlight bangalod.
Kuna tegemist on endiselt
troopilise kliima ja džungliga, siis kohtusime korduvalt vähemalt 0,5m
sisalikega (mu meelest täisa mini komoodod) ja ühe korra oli meie bangalode
kohal puu otsas selline vahva
ahvipärdik. Puude vahel punusid „väiksed“ ämblikud võrku.
Saarel saab päevitada, rannamänge
mängida, pidutseda, ujuda, snorgeldada ja sukelduda. Snorgeldades kohtasime
nii väiksemaid kui suuremaid haisid (black-tip
reef shark) (suurim oli ca 1,5m ja 0,4m paksune), imelisi merekilpkonni (green sea turtle) ja hiiglaslikke bumphead parrotfish-e, ühe korraga ujus
5-6 tk meie ümber. Ma pole midagi nii suurt vee all veel näinud. Ühe korra käisime ka sukeldumas, maksis 70
ringgitit ehk 210 000 ruupiat, ca 20 eurot. Ütleme nii, et korallid ja veealune nähtavus
pole võrreldavgi Indoneesiaga, küll aga nägime ilusaid snapper-d, kolme scorpionfish-i,
raisid (bluespotted stringray), pakse parrotfish-e, pufferfish-e ja boxfish-e
jms. Lisaks palju hiiglaslikke karpe koos sees elavate
limustega.
Perhentiani veealune maailm
snorgeldades
Nemopoisid hiiglasliku merekarbiga (clams) paremal
Nemo (clownfish) lähivaates ja sõbraga
Merineitsi! No tšeki kuidas
jalalabad on risti :)
Sergent majorfish
Mürgine meritäht
Green sea turtle
Emase ja isase kilpkonna armumängud.
Kihvt oli neid „jälitada“, kuna kilpkonnad ajasid üksteist taga. Kui üks eemale ujus või
sügavamale sukeldus või õhku hingama läks, siis kohe-kohe paari sekundi pärast tuli tagasi
paarilisega „mängima“.
Piilur rannarestoranis. See kummikukk-mänguasi
tegi äraütlemata lärmakat häält!
Snorgeldamistripil peatusime
Perhentian Besar-i saare imelises rannas. Viimane pilt on tehtud vahetult enne kui ma
oma põlve marraskile kukkusin J
Kuidagi ägedates toonides pilt
sukeldumispaadist.
Next stop Kuala Lumpur! Not again
J
Comments
Post a Comment