Meie koduloom

Ta ühineb meiega tavaliselt õhtuti kui külalisi ei ole ja majas vaikus valitseb. Ta on ca 30 cm pikkune. Sööb sääski ja muid meile ebavajalikke putukaid. Ta vahetab värvi - mitte päris rohelisest kollaseks aga tema täpid on vahel helehallikad, helepruunid ja siis jälle tumepruunid. Vastavalt parasjagu meeleolule. Tal ei ole veel nime. Esimene, kes seda postitust kommenteerib võib gekkole nime panna! Ja olgem fantaasiarikkad!

Ja eile õhtul hakkab Tania kiljuma millegi peale - selgus, et tema tuppa lendas NAHKHIIR. Kuna meie toad on aga ühendatud siis loomulikult oli järgmine külastuspaik minu tuba. Kerged kiljed ja seal ma siis olin. Oma voodis, sääsevõrgu all ja lihtsalt naeran ennast ja vaatan kuidas üks nahkhiir lihtsalt ringiratast lae all tiirleb. Peale järjekordseid naiselikke kiljeid suutsime ta harjaga kuidagi toast välja meelitada tagasi taeva alla. Aga milline hais! Jube - ma kujutan ette, et nahkhiir oli ka vägagi ehmunud ja äkki mingi kaisterefleks on neil meeletut haisu levitada? Ja mõne minuti pärast tulid naabrid küsima, mis meiega juhtus, et selliseid karjed-kiljed.Ha-ha. No mida sa teed kui üks nahkhiir su toas eriti kiiresti sinu suunas ringi lendab.. Üks uus vaba looduse liik siia koerte, kasside, hiirte, gekkode, sisalike, usside, konnade, kukkede ja kanade sekka :)