Nusa Tenggara saarestik - Lombok ja Gili Trawangan

Gili saartele on võimalik minna, kas kiiirpaadiga Bali Padangbai sadamast (1 000 000 ruupiat edasi-tagasi kahele) (2h) või tavapraamiga Lombokile (4h), sealt oma transpordiga saare põhjaosa teise sadamasse (1,5h) ja tavapaadiga Gilile (0,5h) (kõik kokku 242 000 ruupiat edasi-tagasi kahe inimese ja ühe motika kohta). Seikluste rohkuse ja majadusliku seisu tõttu valisime Taniaga viimase variandi.

Praamil Lombokile oli juhuslikult 47 Sulawesi saare arhitektuuri tudengit, kes olid väga huvitatud meiega suhtlemisest. Enamik olid poisid, sarnaselt enamikele indoneeslastele meeldis ka neile väga pildile jääda.

Põhimõtteliselt oli meie sõiduk samasugune. Praam oli nagu Hiiumaa-Saaremaa praamid, täitsa kobe nägi välja ma ütleks. Ainsa „sooja“ toiduna pakuti baaris kiirnuudleid. Meie nahavärvuse tõttu aga küsitakse meilt topelthinda, enamikes kohtades ei ole ühtegi fikseeritud hinda – kõik on kauplemise küsimus. Soodsama hinna saamiseks tuleb lihtsalt mõni kohalik sõber kiiresti tekitada J

Kusjuures prügimajandus on siin väga arengufaasis. Kogu praamil tekkiv prügi visatakse julmalt merre vaatamata sellele, et nende kõige odavam toit – kala – tuleb sealt samast ookeanist, lisaks hävinevad meeletult ilusad korrallid, mis just meelitavad turiste Indoneesiasse. See „puhas meri – rohkem raha-parem elu“ ring aga nende mõistuseni veel ei jõua. Samm-sammu haaval äkki. Ja Bali pidi olema kõige „puhtam“ Indoneesia saartest.

Mina ei tea, kuidas need vennad õhtul koju lähevad, kuna ühtegi sõidvahendit nendel keset vett ei olnud. Äkki lehvitavad mandrile ja naabrimees tuleb viskab koju tagasi?

Lombokil suundusime Kuta poole – jah, Lombokil on samanimeline küla nagu Balil. Kohtasime seal ühte Hawaii surfarit Keonit, kes soovitas meil hoopis naaberkülla minna, kuna Kuta on kehva kriminaalse mainega. Esimeseks majutuspunktiks oligi siis Gerupuk-i nimeline kalameeste ja surfarite küla. Kuna saabusime pimeduses siis oli tee peal mitmeid uusi loomi - ntks kummalised peenikesed hallikas-hõbedased pikad ussid, kellest ühe ma saatuse tahtel ka alla ajasin ja siis oli üks hiigelsuur krabi – no minu 4 käelaba suurune + meeletul hulgal konni.

Aga meie bungalow Gerupukis oli imeline -  Sugesty homestay. Hommikul avanes aknast selline vaade värskele kalamoonale. Nii WC-s kui voodis kuuled ainult lainete loksumist. Kolme päeva jooksul kadus kogu küla elekter vähemalt 5x, ühe korra katkes ka veeühendus. Lahe! Me oleme seal Euroopas ikka nii ärahellitatud J Elektri kaotuse tõttu tõime küünlad välja, kuulasime lainete loksumist, vaatasime tähti ja manustasime õlut. Super ma ütleks! Ja hommikuks valmistas perenaine meile maitsvaid banaani-pannkooke.

Mööda rannikuäärt ringi jalutades avastasime superilusaid privaatrandu.

Kui päike liigub, siis ookean muudab oma värvi selliseks ilusaks türkiissinakas-roheliseks.

See oli siiani minu Indoneesia reisi kõige ilusam rand. Kardan, et see hakkab veel konkureerima uute avastamata randadega J Imepehme valge liiv ja imeline ookean.

Kuna küla asub lahesopis, siis surfarid viiakse paadiga iga päev parimate lainetega paikadesse keset ookeani. Tagasi tulles ootavad kohalikud lapsed neid rannikul paljalt solberdades ja ronivad tervituseks esimese asjana ahvilikult paatidele.

Teekond lõuna-Lombokilt põhja poole Bangsali sadamasse oli imeline-mäed vs orud, tuhanded palmid vs ookean. Silm puhkab. Ahjaa – lõuna-Lombokil sattusime siiski kohalike pättide ohvriks ja jäime oma kiivritest ilma- ehk on Scooby Doo nüüd parematel jahimaadel. Kusjuures kiivrid olid motika istme all lukus ja keegi pahatahtlik lihtsalt väänas istme üles ja võttis oma Indoneesia-pisikäega naksti kiivrid lahti. Ja hiljem kuulsime teistelt rändajatelt, et  Lõuna-Lombokil varastatakse niimoodi julmalt ka motikaid. Nii et olge ettevaatlikud sealkandis J

Motikad pargitud ühe Hollandi päritolu vanema härrasmehe kohviku tagaaeda, mis oli odavam kui sadamasse parkimine (rändajate seas igasugune oluline siseinfo levib kiirelt), ja teekond Gilile alaku! Niimoodi munade ja arbuuside kõrval me seal istusimegi väheste valgetena kohalike seas.