Tagasitee Balile

Tagasiteel Lomboki põhjaosast lõunasse õnnestus meie motikal kaks korda tagumine siserehv puruneda. Tähendab esimesel korral tegid töömehed korralikult külma. Nöörisid meid 40 000 ruupiaga ja see sama vend pildil paremal, kes tegi korralikuma töö küsis ainult 10 000 ruupiat – eks kogemused õpetavad meid. Tagasiteel Gililt Balile ühines meiega sakslane Jan, kelle isa on sakslane, ema Tšiiliost pärit ja ta ise sündis tegelikult Guatemalas- rahvusvaheline mees! Triibulise särgiga on üks kohalik vend, kes juhatas meid sellesse parandusse ja arvas, et peab lojaalselt meiega kogu paranduse aja veetma. Näe, kohtab ka sõbralikke Lombokeid.

Samal ajal kui rehvi parandati tuli ju piirkonda jäädvustada. Ilus värviline pesupilt.

Neegrilapsed värske mangomahla peatuspunktis.

Tagasiteel Lombokilt Balile kutsus Jan meid oma külla, Buitan, mis asus Bali Padangbai sadama lähedal. Padangbaist on meie Sanuri külla oma 1,5h tunni sõit. Kuna aeg oli juba hiline siis otsustasime minna ja uskuge mind – see oli väärt majutuskoht. Lumbung Damuh.

Kuigi pilt ei ole teab mis hea, siis see voodi oli parim, kus ma siiani Indoneesias maganud olen. Ja need padjad. Mmm. Pererahvas nii sõbralik. Magneetiline koht.

Vabaõhuvannituba. Seal nurga taga oli sooja (jah sooja veega!) bambusest tulev dušš. Unistuste pesuskäik peaks mainima.

Järgmine päev avastasime veel ümberkaudseid vaateplatvorme ja randu.

Banaaniõis!

Igasugused kuulsad ja kummalised putukad.

Järgmisel nädala jooksul on meil palju külalisi majas - Fred ja Sanda Sumatra saarelt, saksa Jan, kaks prantsuse tüdruk, Humbero Rootsist. Ja meie Taniaga osaleme nädalavahetusel jooga laagris. Kuulmiseni!